ettevõttele kindla teadmise, mis tema arvutites toimub, kas kõik on seaduslik ning kui palju kasulikku ja kui palju kasutult seisvat tarkvara (mis on ju ühtlasi tarbetu kulu!) riistvaralist ressurssi kasutab. Auditi tulemusena valmiv analüüs võimaldab ettevõttel hinnata ka seda, millist tarkvara tal igapäevases töös vaja läheb ning millisel hulgal tal seda vaja on, kas mõne kalli programmi pidamise asemel võiks seda teenust mujalt sisse osta või millisele tarkvaraplatvormile üleminekuga tuleb ettevõttel lähiaastate perspektiivis üle minna, et rahuldada ettevõtte vajadusi. Kokkuvõttes võimaldab selline analüüs ettevõtte IT haldusele kuluvaid ressursse optimeerida, tarkvaralist vajadust täpselt määratleda, selle kogust ja kasutust ette planeerida ning sellest lähtuvalt ka litsentsidele tehtavaid väljaminekuid pikemalt ette näha ja vajadusel perioodide lõikes hajutada. Eriti aktuaalne on tegevuskulude (tarkvara rent) ja
Info uuendamise meetodid: Informatsiooni uuendamine tähendab infokandja sisulise informatsiooni ülekandmist samale või uuele kandjale, uude vormingusse või uude süsteemipõlvkonda Uuendamise käigus kantakse informatsioon originaalilt: samale kandjale (magnetsalvestiste värskendamine) uuele kandjale (kserokopeerimine, teisele magnetkandjale) uuele teabevahendile (paberkandjalt mikrofilmile, digitaalne koopia) uude vormingusse (digitaalsete andmete korral) uuele riist- või tarkvaraplatvormile (digitaalsete andmete korral) Informatsiooni uuendamise meetodid: elektrograafiline paljundamine (kserokoopiad) fotograafiline paljundamine digitaliseerimine Informatsiooni uuendamist on võimalik kasutada väga erinevate teavikutüüpide korral: pabermaterjalid (kserokoopia, mikrokandja, digitaalkoopia) fotomaterjalid (ksero-, foto-, digitaalkoopia) heliplaadid (magnet-, digitaalkoopia) magnetkandjad (magnet-, digitaalkoopia) Erinevat tüüpi mikrovormid:
Info uuendamise meetodid Informatsiooni uuendamine tähendab infokandja sisulise informatsiooni ülekandmist samale või uuele kandjale, uude vormingusse või uude süsteemipõlvkonda Uuendamise käigus kantakse informatsioon originaalilt: samale kandjale (magnetsalvestiste värskendamine) uuele kandjale (kserokopeerimine, teisele magnetkandjale) uuele teabevahendile (paberkandjalt mikrofilmile, digitaalne koopia) uude vormingusse (digitaalsete andmete korral) uuele riist- või tarkvaraplatvormile (digitaalsete andmete korral) Informatsiooni uuendamise meetodid: elektrograafiline paljundamine (kserokoopiad) fotograafiline paljundamine digitaliseerimine Informatsiooni uuendamist on võimalik kasutada väga erinevate teavikutüüpide korral: pabermaterjalid (kserokoopia, mikrokandja, digitaalkoopia) fotomaterjalid (ksero-, foto-, digitaalkoopia) heliplaadid (magnet-, digitaalkoopia) magnetkandjad (magnet-, digitaalkoopia) Erinevat tüüpi mikrovormid
vigade suhtes, taastuvus, töökindluse vastuavus normidele) Kasutuskõlblikkus (Õpitavus, arusaadavus, käsitsetavus, meeldivus, kasutuskõlblikkuse vastavus normidele) Tõhusus (ajaline käitumine, ressursikasutus, tõhususe vastavus normidele) Hooldatavus (analüüsitavus vea leidmiseks, muudetavus, stabiilsus muudatuste suhtes, testitavus, hooldatavuse vastavus normidele ) Porditavus (sobitatavus teisele riist- või tarkvaraplatvormile, installeeritavus, koosoluvõime, vahetatavus, porditavuse vastavus normidele) Kõigile standardis defineeritud kvaliteedinäitajatele vastavust on võimalik testida, kui süsteemil on püstitatud nõudmised nende omaduste suhtes. Nimetatud kvaliteedinäitajatest ja nende kombinatsioonidest tulenevad ka järgmised tuntumad testimise liigid: Funktsionaalne testimine ehk vastavustestimine (functional, conformance testing)