Paraku seetõttu aga pidurduvad vastuvõetavad otsused ja kannatada võib kogu ärimudel. Ehk siis infosüsteemidel ja nende kasutajatel on veel pikk tee minna, et just nende koostööst võiksid sündida strateegilised ja ärilised otsused. Just edasise äritegevuse planeerimise seisukohalt ei tugineta kasutusel olevasse majandustarkvarasse või tervikliku infosüsteemi võimalustesse küllaldaselt, vastavalt artikklile on siin pool süüd ka tarkvaraarendajatel. Artikkli läbiv peamõte aga on, et kasutusel olev majandustarkvara sobiks oma funktsionaaluselt äriühingule ega piiraks ettevõtte tööd ning tuleks ennekõike toime kriitiliste äriprotsessidega. Tähtis on, et ettevõtjad endile teadvustaks, et väga hästi toimiv infosüsteem ei tähenda veel, et tarkvaraliselt on nende ettevõte kindlustatud. Nii nagu ka tehnoloogia on pidevas muutumises, võib ka ettevõtte äriolemus ja -protsess muutuda, nende kahe
Äärmiselt oluline sellistes operatsioonisüsteemides ühendatavus- ehk suhtlusvõimalused välismaailmaga ning kiirus on teisejärguline. Kaasaegsete mobiilsete seadmete operatsioonisüsteemide kasutusala on lisaks pihuarvutitele ka mobiiltelefonid. Kuna mobiiltelefonide kasutajate nõudlus erinevate rakenduste järgi on viimastel aastatel oluliselt kasvanud, siis on mõistlik kasutada ka mobiiltelefonides kindlaid operatsioonisüsteeme. Nii on tarkvaraarendajatel lihtne toota erinevaid rakendusi. C2.1.7 Rakendusprogrammiliidese mõiste Üks operatsioonisüsteemi peamisi funktsioone on luua programmeerijale ühtne platvorm rakendustarkvara loomiseks. Kui nüüd piltlikult öelda, siis peamine probleem on, et programmeerijatel peab olema võimalus luua rakendustarkvara arvestamata riistvara iseärasusi. Selleks, et seda saavutada on loodud rakendusprogrammliides ehk API (Application Programming Interface).
annaabi.ee 
