V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
kakskümmend kolm Pariisi sol'i! Keda te öösel Kõrilõikajate tänaval paljaks riisusite?»
Jehan viskas oma valvakate käharate juustega pea selga ja ütles siis kõrgilt silmi pilutades:
«Meil on ju vennaks tohmanist ülemdiakon.»
«Pagana pihta!» hüüdis Phoebus. «Kui auväärt mees!»
«Lähme jooma,» ütles Jehan.
«Aga kuhu?» küsis Phoebus. «Kas «Eeva Õuna»?»
«Ei maksa, kapten, lähme parem «Vana Tarkusse» -- vana tark uss, see on sõnamäng, ma
armastan sihukest kraami.»
«Mine oma sõnamänguga, Jehan! Viin on «Eeva Õu-
273
nas» parem. Pealegi kasvab seal ukse kõrval päikese käes viinapuu. See teeb mulle rõõmu,
kui ma joon.»
«Hea küll! Olgu siis Eeva ja ta õun!» vastas skolaar ja võttis Phoebusel käe alt kinni.
«Muuseas, armas kapten, teie nimetasite äsja Kõrilõikajate tänavat. Nii ei kõlba öelda:
praegu ei olda enam nii barbaarne