Gustav Suits referaat
õppejõud. Seejärel asus ta elama Rootsi.
Isiklikus suhtlemises oli G. Suits alati väga viisakas. Paistis, et ta ei suhtunud
kellessegi ükskõikselt. Tal puudus täielikult hingemattev tuimus, mis paljudele
nimekatele isikutele kaitsevööna külge kasvab. Ta võis olla võluvalt sõbralik, aga
teinekord ka lõikavalt sarkastiline. Seejuures olid tema teravad ütlemised alati omal
kohal.
Mustakaanelisse Eesti tarkuseraamatusse on raiutud, et Suits koos Tuglasega
rajas XX sajandi alguskümnendeil eesti kunstinõudliku kirjanduskriitika ning
ülikooliõppejõuna kujundas akadeemilise rahvusliku kirjandusteaduse sündi. 1924.
aastal asutatud Akadeemilist Kirjandusühingut sai ta juhtida kuni 1941. aastani. Suits
rakendas kirjandusloolises uurimises kultuuriajaloolist vaateviisi ning keskendus
allikakriitikale ning vanema eesti kirjanduse (eriti K. J. Petersoni ja Fr. R. Kreutzwaldi
loomingu) tundmaõppimisele.