Platon
aga rahva arvamus kõigub tujukalt ühele ja teisele poole (kuidas on võimalik, et veel 60 aastat
tagasi valitsesid Saksamaad natsid, aga nüüd kristlikud demokraadid?)- just nimelt arvamus
(aga see on ju mõjutatav!), mitte teadmine. Valimiskastide juures otsustavad paljud kodanikud
arvamuse, mitte teadmiste abil. (on ju vahe sees: kas sa arvad, et sa oled naine või sa tead
seda?)
Kõigil inimestel tarkust ja mõistust ei ole- seetõttu tulekski allutada end tarkusearmastajatest
eliidile (on küll paha sõna, aga selle kõige paremas mõttes siinkohal). "Riikides peavad
kuningateks saama filosoofid või kuningad hakkama filosoofideks"- ütleb Platon ja
mõtleb selle all isegi mitte niivõrd haridust või ametit vaid eluhoiakut. Filosoof keskendab
tähelepanu asjade olemusele ega lase näivustel ja kõrvalistel asjadel (nagu inimeste arvamus,
mis ei põhine teadmistel) end eksiteele viia. Valitsejad suudavad anda õiglasi seadusi üksnes
annaabi.ee 
