Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia jaoks
kogeda midagi uut. Võib arvata, et jumalatel sellise kogemuse võimalus puudub, ehk on jumalatel
nende lõpmatule tarkusele vaatamata koguni igav.
Teisalt on sõna “filosoof “ antud kontekstis interpreteeritav ka Sokratese ja Platoni poleemilise
enesedefinitsioonina nende vastasseisus sofistidega. Nagu üteldud omab sõna “sofist” tähendust
“tark”. Sokrates aga määratleb end teadlikult mitte targana, vaid filosoofina –
“tarkusearmastajana”.
Üldkehtivate normide põhjendamise probleem . Protagoras, nagu eelmise teema
käsitlemisel juttu oli, problematiseeris normatiivse relativismi kasuks argumenteerimisega
absoluutsete, üldkehtivate normide olemasolu ja võimalikkuse üldse. Sokrates seevastu tunnustab
absoluutse normi olemasolu isiklikult enda jaoks. Sellisena käsitles Sokrates oraakli kaudu
vahendatud jumala sõnu tema kohta. Nagu juttu oli, mõistis Sokrates oraakli väljendit selliselt, et