Mein Kampf
hiiglase jõudu, mis üldse hindab pigem külavanema kavalust, kui Periklese tarkust. Seejuures ei pea
selline tüüp mitte piisavõrdki piinlema vastutuse küsimuse tõttu. See teeb talle seda vähem muret, et
ta teab juba varakult ette, et sõltumata neist või teistest tulemustest tema "riiklikel" soperdamistel,
on tema karjääri lõpp ikka ühesugune: ühel ilusal päeval peab ta ikkagi loovutama oma koha
samasugusele "võimsale" tarkpeale, nagu on ta ise.
Sellistele "rahvaste esindajate" kogudele on alati suureks kergenduseks näha eesotsas inimest,
kelle vaimsed omadu-sed on samasugusel tasemel, kui neil endil. Ainult sel juhul võib igaüks neist
härradest lubada endale odavat rõõmu aeg-ajalt näidata, et ka tema pole papist poiss. Ja mis
peamine, siis on igaühel neist õigus mõelda: kui meid võib juhtida iga-sugune "iks", miks siis mitte
ka iga "igrek", mille poolest on siis Stepan halvem Ivanist?