KESKAEG, Frangi riik
Vaimulikud- ja kerjusmungaordud
Usulinne vennas- või õeskond, kus kehtisid kindlad reeglid ja mille peamiseks eesmärgiks oli
jumala teenimine eeskätt palvetamise läbi. Nime sai nad rajaja või koha järgi. Kloostrid rajati
eelkõige maapiirkondadesse muust tsivilisatsioonist eemale. Klooster - ehitiste kompleks, mis
oli mõeldud vaimuliku ordule. Vaimu- ja majanduselu keskus. Laudad, aidad, tallid,
pruulikojad. Piiratud müüriga. Emakloostrist said alguse tütarkloostrid.
6. sajandil kehtestas Püha Benedictus kloostrireeglid. Kasinus, kuulekus (abtile või
abtsissile), vaesus. Päev tuli võrdselt jagada palvetamise ja töö vahel. Tegeleti põllundusega,
loomakasvatusega, aiandusega.
Tähtsamad ordud olid benediktlased ja tsistertslased. Inimesed läksid kloostrisse, sest lootsid
saada lunastust või haridust.
Kerjusmungaordude teke oli vastukaaluks jõukuse kasvamisele. Rajati linnadesse. Elatasid
ennast kerjamisest. Jutlustasid
annaabi.ee 
