Metsade sääst
Toominga
oksad, kus küljes õiekobarad, pidid rahva meelest olema ka heaks kaitsevahendiks
aiakahjurite muttide, mügride ja hiirte vastu. Usuti, et kui õites oksi torgata nende
loomade urgudesse, hülgavad nad aia.
Looduslike puuliikide viljadest on vanarahva seas teistest enam olnud populaarsed
hariliku pihlaka ja hariliku kadaka viljad ning sarapuu pähklid. Neid varuti talveks
teinekord üsna märkimisväärsetes kogustes. Pihlaka vilju koguti tarjadena ja pandi
katuse alla külma kätte seisma. Külmavõetud tarju toodi tuppa ja soojendati orgi otsas
tule paistel. Külmutamine pakase käes ja seejärel kuumutamine võttis marjadelt
kibeka maitse ja muutis nad jahuseks.
Kadaka marju koguti sügisel, kui nad olid muutunud sinakasmustaks ja küpseks.
Marju koguti näiteks Raplamaal järgmiselt. Korjama mindi sõelaga. Sõel pandi oksa
alla ja koputati pulgaga oksa peale. Rohelised marjad jäid okstele, küpsed marjad
annaabi.ee 
