2. Tsitaadid Tsitaat Lk nr Põhjus, miks meelde jäi "See tähendaks ju ilma tiibadeta! Ma olen Esimesed sammud lendamise poole, Kuulnud, paarikümne aasta eest Ulmi linnas üks tubli. rätsep tahtnud kirikutornist alla lennata ja tema oli endale selle tarvis tiivad teinud -, aga 11 ikkagi kukkus ta surnuks. Magdalena-Mamsli lauale taritud hane söödi Ainuke humoorikam lõik seal nende neetud riistapuudega, mis olid nagu 166 raamatus. väikesed hõbedast sõnnikuhargid või Neptunuse kolmpiid, mida saksa keeles gaffel'iteks kutsuti ja millel maakeeles nime polnudki. Siis tuli vasak käsi äkitselt õõnsa rõksatusega õla Kas sellist asja peab 9.klassi koolilaps küljest ära ja pidurita jäänud hobune sööstis lugema ???
13. Liiklemine ja teed Eesti aladel kuni 13.saj (k.a) Kuna esimesed asukad olid siin loomad, siis ilmselt hakkasid ka inimesed nendel liikuma, et metslasi kätte saada ja hiljem juba harjumuspäraselt. Samuti teed veesilmani. Eks teed arenesid ka esimeste asupaikadega, olgu see siis Kunda Lammasmäe (9500 ema), Pärnu jõe alamjooks, Narva jõe vasemal kaldal. Veekogude ületamine käis kas siin madalasse vette taritud kivilt kivile hüpates või purded. Meie eelased jõudsid siia mööda veeteid siis toimus tihedam liiklus ka seal. Hilisemad rändajad kasutasid ohelikke, peamiselt härja külge kinnitatud pikki latte aisohelik. Talvel kasutati suuski ja kelke. Eesti pind oli 85% ulatuses kaetud metsaga, mis vähendas ka inimeste liikumist ja teede arengut ja üldse rändamist. Lagedad alad olid sood või rabad. Lühemaid vahemaid läbiti ratsa, pikemaid veeteedel.
annaabi.ee 
