Jalgratas kui osa igapäevaelust
see pole eestlastel lemmik liikumisviis.
Samuti ei ole meie linnades jalgrattaga liikumine just eriti
turvaline. Liikluses on jalgratturid vähem märgatavad, eraldi
jalgrattateid on linnades veel üsna vähe. Need on vast
olulisemad ja üldisemad põhjused, mis jalgratas kui liikumise
viis ei ole Eestis veel väga populaarne. Lisaks on kindlasti Eestis
probleeme sellega, et rattaid lihtsalt varastatakse. Minna poodi
jalgrattaga tähendab tegelikult korralike rattalukkude kaasa
tarimist ning iga poe või raamatukogu juures ei olegi võimalik
ratast parkida nii, et seda sealt esimesel võimalus ära ei
varastataks.
Ometigi ei saa öelda, et jalgrattureid on kevad-suvisel perioodil
vähe. Minu arvates on jalgrattaga sõitmine noorte seas üsna
populaarne. Koolides on võimalik teha endale isegi
jalgrattaload. Norida võiks noorte turvalisuse eeskirjade kallal
vähe kantakse kiivrit, vahel võib märgata ka hulljulget liiklemist
jalgrattaga.