AJALOOFILOSOOFIA
Teine võimalik käsitlus võiks olla: ajalooteadmine on objektiivne siis, kui
vähemalt mõned faktiväited on õiged; saadud usaldatavate protseduuridega
ja ajaloolastel on võimalik selliseid väiteid ära tunda. Loone arvab, et sellest
seisukohast on ajaloolased kahtlemata püüelnud objektiivsuse poole — aja-
loolased viitavad. . . Mõne aja jooksul hakkavad ajaloolased ära tundma,
kas tegemist on tõelise uurimusega või mingi kergekaalulise targutamisega.
Alates 19. saj teisest kolmandikust on selliseid väiteid vaieldamatult püütud
saada. Igas kohas, kus kirjanik spekuleerib, ajaloolane endale seda ei luba.16
Faktiväidete mõttes saab objektiivset ajalooteadmist ilmselt olla. Üksiku-
te faktide osas ei ole küsimust. Aga kas see objektiivsus ulatub veel kuhugi?
Põhjused?
Ajalooteadmine on objektiivne mitte ainult siis, kui faktiväited on tõe-
sed ning mõned väited põhjuste kohta on õiged, saadud usaldatavate prot-
annaabi.ee 
