Sekkub loodusuurija Priit. PRIIT: Mis siin toimub? TOM: (kurjalt) Need poisid siin reostavad merd, kuid järgmine aasta on siin Olümpiamängud. SVEN: (segab vahele) Mul on ükskõik sellest loodusest! TOM: Te võite trahvi saada kui te veel prügi merre viskate. PRIIT: Ning lisaks, kui te prügi merre viskate, siis see kahjustab loodust. Näiteks kahjustab see kalu. TOM (lootuslikut) : Meie korraldame olümpiat ja me oleme selleks valmistunud juba üle viie aasta. ROBIN (targutades) : Ma olen tõesti kuulnud, et meie maal toimuvad olümpiamängud võivad ära jääda veereostuse pärast. PRIIT (kurvalt) : Brasiilia loodus on väga eksootiline ja ainulaadne, kuid inimesed reostavad Brasiilia loodust väga. SVEN (solvunult) : Okei, me korjame merest prügi üles. ROBIN (erksalt) : Ma lähen ka ütlen teistele oma sõpradele, et merd tuleb puhastada, et olümpia toimuks ja et loomad elaksid meres hästi. PRIIT: Näed võtke need võrgud ja aidake meil prügi koristada.
Faust ja Margareta ei mõista teineteist eelkõige Margareta tõttu. Neiu maailm ei ole avar. Kasin majasisustus kodus, külatänav, põld, kasesalu ja kellatorniga kirik, - see ongi kõik, millesse on ta lapsepõlvest peale kiindunud. Usklik ema ja külavaimulik on talle sisendanud mõned ranged moraalinormid ja need on Margaretale pühaks eluseaduseks. Ta töötab päikese tõusust kuni loojakuni, muretsemata vaesuse ikke all. Ta võtab maailma sellisena nagu ta on ega juurdle targutades. Kui midagi näibki talle kurjana, siis palub ta jumalat, arvates, et ainult tollele kuulub õigus kurjust välja rookida. 10. „Ta ainsaks süüks on süütu armastus.“ Ava see tsitaat. Antud lause ütleb Faust vanglas, kui ta on läinud Margaretat päästma. Ta ütleb seda enne, kui avab tüdruku vangiukse. Tegelikult ütleb mees, et kui tüdruk poleks teda südamest armastanud, siis poleks ta sattunud vanglasse. Ema surm, venna surm ning väikese lapse surm