"targep" - 1 õppematerjal

Eesti murded I konspekt

o s(se)-lõpuline sisseütlev, nt kamBrize; o sõnavara põhjaeestipärane, nt kask, koer, kukk (vrd kõiv, peni, kikas); 12  Paistu, Halliste, Põhja-Tarvastu (rohkem kui 30%): o veel rohkem ühisjooni südaeesti naabermurrakutega, nt geminaadita oli, tuli, pani; o m-tunnusega keskvõrde vormid, nt tarGem, vastsem (vrd tarGep, vahtsemp); o verbi sg 3. p b-tunnusega vormid, nt saaB, kaoB (vrd saa-saap, kaos – kaop); TARTU MURRE + vaata iseseisvalt juurde!  Puhja, Rannu, Rõngu, Sangaste, Nõo, Otepää, Tartu-Maarja, Kambja, Võnnu;  Lõunaeesti keeleala keskne murre;  Siirdeala põhja- ja lõunaeesti murde vahel; Häälduslikud erijooned  Kolmas välde, nt ‘tulli ‘tuli’, ‘jäänü ‘jäänud’;