1818 Otto Wilhelm Masing õ. Häälik 20.sajand Alguses Noor-Eesti ja Johannes Aaviku keeleuuendusliikumine. *tehissõnad- roim, süüme, embama, veenma, tõik Sajandi teisel poolel murrete tähtsus vähenes, samas põlvkondade vahel keeleerinevused suurenesid. Murre on piirkondlik keelekasutus, mis erineb kirjakeelest mõnede tunnuste poolest.7 Kaardi saate siit: http://www.murre.ut.ee/esindatud-murded/ (päris hakkangi siia joonistama seda kaarti :D, mul on targematki teha !!) Tartu murre oli kunagi aluseks Lõuna-Eesti kirjakeelele. Setu murre on väga venepärane. Murded jagunevad väiksemateks murrakuteks, mille kasutuspiirkond on tunduvalt väiksem kui murdel. Murdeid võib olla palju, kuid kirjakeeli on igal rahvusel, kultuuril või riigil enamasti üks. Keeled: eesti, vene, soome ( väikese tähega) kohanimelised murded, murrakud: Võru murre, Haljala murrak. Murded ei ole kadunud, sest murdekeelst on eesti kirjakeelde tulnud palju sõnu. Nt
sõnaliseks. Tekib küsimus kas on olemas normatiiv etalon kuju? Ajalooline fakt, et normatiivseid etalone on loodud ja et neid kasutatakse. Filosoofia kujutab endast väga suurt hulka teksti praktikaid ning meil pole mingit kohustust ühte neist välja valida ja teistele eelistada. 6.Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? Isegi kui mul aeg- ajalt on sellised meeleolud, siis mul on targematki teha. Et on selge mida on vaja elus peale hakata ja selline alamtooni kuulamine oma olemus ei olegi tähtis. (tüüpiline vastus). Küsimus on selles kas ekstensialistid eiravad neid küsimusi või neil selliseid küsimusi tegelikult ei ole ja filosoofid piinavad end probleemidega mille nad on enda jaoks ise välja mõelnud ja ise loonud. Ma arvan, et igal inimesel on meeleolud kuid neid eiratakse, kardetakse enda sisse vaadata ja siis tuuakse vabandus, et on paremadki teha.
annaabi.ee 
