Lubimõrt
liikuvuse ja omandab kivisarnase struktuuri. Sideaineid eristatakse nende suhtumise järgi
vette. Hüdraulilised sideained säilitavad ja suurendavad niisketes tingimustes tugevust.
Nendeks on: hüdrauliline lubi, romaantsement, portlandtsement, putsolaan ja
slakktsemendid. Õhksideained ei talu liigset niiskust. Need on: õhklubi, kips ja
magnesiaalsed sideained.
Vanimaks sideaineks on savimuld või puhas savi, mille kõvenemine toimub kuivamise
tagajärjel. Vanimaks keemiliselt tarduvaks sideaineks on kips. Selle kasutamise esimesed
jäljed, mis on leitud VäikeAasiast, on dateeritud ligikaudu 9. aastatuhandesse e.m.a. Lubja
põletamise algus kuulub umbes samasse ajajärku vase sulatamise alustamisega, kuna tegu
on sarnaste vajalike temperatuuridega. See algas Mesopotaamias 5., Egiptuses 3. ja Hiinas
2. aastatuhandel e.m.a. Eestis hakati lubimörte kasutama 13. sajandi alguses
Täiteained:
Peamiseks täiteaineks mördis on liiv. Liiva võib üldiselt jagada kahte gruppi:
annaabi.ee 
