Parkinsoni tõbi
magades.
Hüpo- ja bradükineesiat iseloomustab liigutuste aeglus ja kohmakus: liigutuste ulatus ja kiirus
vähenevad, korduvatel liigutustel need nähud süvenevad ja tekib takerdumine.
Lihasjäikus e. rigiidsus on väliselt vähem märgatav sümptom.
Posturaalne ebastabiilsus on tasakaaluhäire, mis tuleneb asendi säilitamise ja muutmise
raskusest.
Kõnnak muutub: sammud on tippivad, lühikesed, kõndimise alustamine on raske, kaasliigutused
vähenevad või kaovad. Võivad tekkida tardumised liikumisseisakutena, mille tõttu võib vahel
isegi kukkuda.
Riietumine, söömine, kirjutamine ja teised igapäevased tegevused muutuvad raskemaks ning
haiguse süvenemisel võivad mõned haiged vajada kõrvalabi.
Käekirja muutumist väikseks ja raskesti loetavaks nimetatakse mikrograafiaks.
Näo miimika väheneb, tekib hüpomiimia.
Kõne- ja neelamisprobleemid võivad esineda haiguse hilisemas faasis: hüpokineetiliseks
annaabi.ee 
