aset kalestumine. 2. Mille poolest erineb külmdeformeeritud ja kuumdeformeeritud metalli struktuur? Külmdeformeerimisel tekkinud mittetasakaaluline struktuur on enamikul metallidest toatemperatuuril püsiv. 3. Mis on sulam? Sulam on aine mis on saadud kahe või enama komponendi kokkusulatamise või paagutamise teel. 4. Missugune on puhta metalli ja eutektsulami jahtumiskõver? Puhas metall Eutektsulam 5. Mis on tardlahus? Tardlahusteks nimetatakse faase, kus üks komponentidest (lahustaja) säilitab oma kristallivõre, teise (lahustunud) komponendi aatomid paigutuvad esimese (lahustaja) komponendi kristallivõredesse, muutes selle perioodi. Tardlahused jagunevad asendus- ja sisendustüüpi tardlahusteks. 6. Mis on keemiline ühend? Keemilist ühendit iseloomustab komponentide kristallivõredest erinev kristallivõre, millele on omane komponentide aatomite korrapärane paigutus ja täisarvkordne suhe
osade kogum, mida süsteemi teistest osadest eraldab piirpind. Mehaanilise segu korral koosneb sulam komponentide A ja B kristallidest. Sagedamini esineb mehaaniliste segude korral struktuur, mille terades on vaheldumisi üheaegselt eraldunud tardfaasid. Eutektikum - kihilise ehitusega segu, kui ta tekib vedelast lahusest selle kristalliseerumise tulemusena. Eutektoid - tekib tardlahuse ümberkristalliseerumise või lagunemise tulemusena. Tardlahusteks nim. faase, kus üks komponentidest säilitab oma kristallivõre, teise komponendi aatomid paigutuvad esimese komponendi kristallivõresse. Asendustardlahuse korral asendavad lahustuva komponendi aatomid osa lahustajakomponendi aatomeid. Sisendustardlahuse korral paigutuvad lahustuva komponendi aatomid lahustajakomponendi kristallivõre tühikutesse. Kahekomponentsete faasidiagrammide põhitüübid ja sulamite strukturid Piiramatu lahustuvus
madalatemperatuursed aga piiratud tardlahused ja ; joonisel 1.46b, lk 43 on faasidiagramm, kus nii kõrgetemperatuursed kui ka madalatemperatuursed modifikatsioonid annavd piiramatud tardlahused (vastavalt ja ). Esimesel juhul (joonis 1.46a, lk 43) koosnevad kõik sulamid peale primaarset kristalliseerumist tardlahuse kristallidest. Temperatuuri alanedes kristalliseerub tardlahus ümber (laguneb) komponendi A või B madalatemperatuursete modifikatsioonide piiratud lahustuvusest tingituna tardlahusteks ja . Joon FEG on tardlahuse ümberkristalliseerumise (lagunemise) algjoon, joon FCEDG ümberkristalliseerumise (lagunemise) lõppjoon (tegemist on sekundaarse kristalliseerumisega). Temperatuuril TE toimub eutketmuutusega sarnane muutus, kuid lähtefaasiks pole mitte vedelfaas, vaid tardfaas. Erinevalt eutektmuutusest nim. seda muutust eutektoidseks ja tekkinud tardlahuste ja kristallide segu eutektoidiks. Sulameid, mis asetsevad punktist E vasakul, nim.
annaabi.ee 
