Eesti uusima aja ajalugu
1917 valitud Maanõukogu koosseis ei vasta uuenenud oludele
ja tema volitused tuleb anda asutavale kogule. Maanõukogu pani volitused kolm kuud
enne maha, seega kuulutati välja üleminekuajajärk, ning seadusandlikud volitused anti
AV-le. See Maanõukogu otsus oli igati õige, sest kohe pärast seda puhkes VS. AV
võimu haldusala laienes väga oluliselt. Valitsuse tavapärasest fn-st oli asi väga
kaugel. Sõjaolukorras venitada ei saanud, asus AV koheselt uut laia võimu aktiivselt
tarbma. AV nimetas ametisse AV komissaridf kõikidesse maakpndadesse. Nende ül-
ks sai kontrollide KOVde tegevus. Et KOV-de vastu võetud otsused ei läheks
vastuollu AV üldpöoliitilise suunaga. Komissaridel üsna laiad õigused, nad võisid
KOVde otsuseid tühistada, tagandada ametist omevalitsusametnikke (kes olid rahva
poolt demokraatlikult valitud) ja tekkis esimene suur vastuseis. KOV leidsid, et
komissarid usurpeerivad nende rahvalt saadud õigusi.
1918 suurenes sõjaväelaste osatähtsus