J. Krossi luulekokkuvõte
mitmesuunalised. Ehkki südamlähedasem oli luule, tuli drükidebüüt vabateemalise kirjandiga.
Küpsem on ta kummatigi värsivormis. Juba esimestest trükki pääsenud luuletustes ilmnevad algaja
teadlikud , sihiselged kirjanduslikud taoutlused ning arestata osavus nende realiseerimisel.Luule
tehnilised võtted ja oskused on Kross omandanud hea õppuri nobedusega, abi otsides poeetika
käsiraamatuist.
Avarduva lugemuse najal kasvas luuletundmine ning sugenesid üha uued arenguks tarblikud
avastused ja tutused. Kross ise on välja tõstnud Puskini ning Underi, kelle äratusel luuleharrastused
said uut hoogu.Gümnaasiumijärgne aeg, millest ettekujutluse loovad valikkogu ,,Voog ja
kolmpii"(1971) esimene tsükkel ,,Eilne mees väljas" ning mõningad ,,Söerikastaja" luuletused, on
möödunud arbujate tähe all. Ühisjooni võiks leida A. Sanga ja K. Merilaasi värssidega. Eriti
äratuntavad on aga B. Alveri impulsid, kelle intellektuaalne, klassikaliselt selge ning keeletaidurlik