Eesti alade aluspõhi koosneb põhjast lõunasse kallutatuna eri vanusega kivimikihtudest. Osad kivimid on veepidemed, osad on vett läbilaskvad. Osades kohtades piisab üsna madalast puurkaevust, teistes kohtades on vaja väga sügavaid. Põhjavesi liigub eestis lõunast põhja ehk ,,ülesmäge" kuna Moskva basseinis infiltreeruv põhjavesi on meist kõrgemal ja tekitab põhjavees rõhu. Suurte tarbimistega kohtades erineb suuri depressioonilehtreid ehk lagenud põhjaveega alasid neis kihtides kust seda palju pumbatud on. Madal, paljutarbitav põhjavesi vahetub kiiresti ja on vastuvõtlik reostusele kiiresti. 15 Pandivere kõrgustik on kergitatud poorse pinnasega ala, mis toidab põhjaveega kõrgustiku nõlvadel olevaid alasid. Põhjavette sattunud reostust on väga keeruline koristada ja ta reostab vee väga pikaks ajaks
Energiaarvutused on tehtud kahes etapis. Esimeses etapis valideeritakse mudelid mõõdetud sisekliima ja energiatarbimise andmete järgi. Valideerimise aluseks on arvutusmudelite koostamisel kasutatud näidishoonete omanikelt saadud energiatarbimiste andmeid. Pärast valideerimist on olemasolevate hoonete arvutusmudelid viidud vastavusse VV. määruses nr. 258 (RT I 2007, 72, 445) esitatud standardkasutusele vastavate kasutusprofiilidega, sisekliima näitajatega, sooja tarbevee tarbimistega ja vabasoojustega. Energiaarvutused on sooritatud, kasutades väliskliimana Eesti energiaarvutuste baasaastat ja sisetemperatuuride seadearvud on vastavalt määruse lisas 2 esitatud elamute ruumitemperatuuridele (kütmisel 21 °C ja 27 °C jahutamisel). Energiaarvutustes kasutatud ventilatsiooni õhuvooluhulkade arvutuste aluseks on sisekliima standardis EN 15251 lisas B.2 „Soovituslikud ventilatsiooni arvutuslikud õhuvooluhulgad eluhoonetes“ tabelis B
annaabi.ee 
