mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste turuväärtust, millele lisandub välismaalt teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite kasutamisest 29) Kulude tulude ringkäik (joonis) 30) Sisemajanduse koguprodukt SKP (Gross domestic product GDP) mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste turuväärtust. 31) Rahvuslik koguprodukt RKP ( 32) Kulutuste lähenemisviis e tarbimiste lähenemisviis (Expenditure approach) on rahvamajanduse arvepidamises kasutatav meetod, mille korral liidetakse kokku kõik kulutused, mis on tehtud lõpptoodangu ostmiseks vastavalt selle turuväärtusele. a. Tarbimiskulutused C - (Consumption expenditures) on majapidamiste poolt aasta jooksul tehtud kulutused toodetud kaupadele ja teenustele. (Tooted on loodud ja kodumajapidamised on need ostnud) b
Ühiskondlikke hüvesid tarbivad selle eest maksmata tasuta kaasasõitjad. Neile pole võimalik tarbimist keelata. RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM: *Ühiskonna ellu sekkumise viisid!- on maksustamine ehk maksude kaudu reguleerimine teatud küsimusi, seadustega, järelevalve organite tegevus . *Missugused on need kogunäitajad ühiskonna toimimise-kogutoodang lõpptoodanguna-selle mõõtmine läbi SKP ja rahvusliku? koguprodukti. kolme meetodit, kulutuste ehk tarbimiste meetod, tootmise meetod ja üks veel. *SKP ja RSK omavhaeline suhe! peaks teadma puhasprodukti arvutamise viisi..amortasitsioon on kuluva kapitali asendamise määr, rikkuse säilitamiseks on kuluosa kõigepealt määratleda. Rahvatulu- millest koosneb? Mis on inimeste isiklik kogutulu? Mis on isiklik kasutatav tulu? Tööhõive ja töötus. Inflatsioon, inflatsiooni määr kui oluline näitaja majanduse toimimise kohta. SKP alusel arvutatavad teised näitajad: nominaalne ja reaalne
kordajad ja nende usaldusintervallid ning otsustatakse, millised mõju- tegurid jätta mudelisse (samm-sammulise ülalt alla või alt üles regres- sioonanalüüsi teel). 5. Mudeli testimine ja hindamine - üks olulisemaid etappe. Mudelit ra- kendatakse minevikule ning analüüsitakse prognoosivigu. Uuritakse ka regressioonitegurite stabiilsust. Selleks koostatakse mudel näiteks 1975...1985 a andmete alusel. Seejärel rakendatakse mõlemat mudelit 1985...1995 a tarbimiste prognoosiks. Kui tulemused erinevad oluli- selt, näitab see, et mitte kõiki trende pole adekvaatselt arvestatud. Siis tuleks lisada täiendavaid mõjutegureid ja kogu protseduuri korrata. Ökonomeetrilised mudelid on üldiselt jõulised prognoosiinstrumendid. Siiski on neil ka puudusi (ennustamine mineviku seoste abil, mõjutegurite subjektiivne valik, rakendatavad üldiselt suurtele tarbimispiirkondadele). Tarvititega varustatuse meetodi puhul uuritakse tarbijaid, tegemaks
annaabi.ee 
