Põhjavee kaitse Eestis
selleks ka edaspidi.
Eestis saadakse suurem osa põhjaveest settekivimite ülemistest kihtidest, sealt, kus on
soodsad tingimused sademe- ja pinnavee maasse imbumiseks, s.t. kus toimub intensiivne
veevahetus. Intensiivse ehk vaba veevahetuse vöö, eriti aga selle ülemine veerikkaim osa
(paksus ca 50-100m), on ühtlasi ka kõige rohkem mõjutatav inimtegevusest.
Põhjaveevaru all mõistetakse seda põhjavee hulka, mida on rajatavas veehaardes võimalik
toota ratsionaalsel viisil etteantud tarbimisreziimil nii, et see ei mõjutaks negatiivselt
ökoloogilist olukorda.
Põhjaveevaru arvutakse hüdrogeoloogiliste tööde ja põhjavee tarbimise käigus saadud
andmete alusel. Veevaru arvutuse tulemused on aluseks põhjavee kasutamisel, veehaarete
projekteerimisel ja väljaehitamisel ning veemajanduse arengukavade koostamisel.
Põhjavett, mis asub esimese vettpidava eralduskihi peal, nimetatakse surveta ehk
vabapinnaliseks põhjaveeks. Vabapinnalise põhjavee korral võib põhjavee ülemine pind,
annaabi.ee 
