7.Milles väljenduvad turumajanduse efektiivsus ja eelised? · Efektiivsus: Nõudmine ja pakkumine on pikas perspektiivis tasakaalus; tootmisressursse kasutatakse efektiivselt (toodetakse seda, mida vajatakse, ning ökonoomselt); vabadus ja konkurents väldivad võimu koondumist · Eelised: Turul toimiv inimene on oma otsustes vaba; otsustusi võib turumajanduses teha üksteisest sõltumatult; tootmis- ja tarbimisressursid on piiratud 8.Mis on turutõrge? Kuidas see mõjundab turumajanduse toimimist? Turutõrge on turumajanduse puudus, mis ei võimalda ressursse alati efektiivselt paigutada. Riik peab majandusse sekkuma. · Täielikku konkurentsi esineb harva · Vajadus toota maksimaalse kasuga sunnib loobuma vähetulusatest, kuid sotsiaalselt olulistest tegevustest · Ebavõrdsus, ei võida alati kõik osapooled Peatükk 4.3 (124-128) 9.Millised on riigi sekkumise vahendid (instrumendid)
toota? Kuidas toota? Kellele toota? Vabadus majanduses ei tähenda korra või reeglite puudumist, vaid inimese vabadust teha kasulikke valikuid ja otsuseid. Niisugust majandussüsteemi, kus kõrsuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik (riigi) sektor ning riik reguleerib majandust, nimetatakse sega majanduseks. Peamised turumajandusega seonduvad mõisted on nõudmine, pakkumine, hind ja konkurents. Turg on osutunud kõige efektiivsemaks majanduskorralduseks oludes, kus tootmis- ja tarbimisressursid on piiratud. Olukorda, kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud, tuntakse turutasakaaluna. Konkurents on turumajanduse olulisim tunnus. Riik sekkub turumajandusse majanduslikel ja sotsiaalsetel motiividel. Monopolide kontrollimiseks on enamik arenenud maid vastu võtnud konkurentsiseaduse. Turumajanduse puudused ehk turutõrked loovad olukorra, kus valitsuse sekkumine majandusse muutub vajalikuks.