Sotsioloogia II kordamisküsimused
inimestele võimaluse tarbida kõike soovitud asju ühel tingimusel selleks, et tarbida, peab
olema raha. 1990-ndad tõid kaasa uusi kultuurivorme nagu reklaam, bränding ja "soppamine"
ning alates 1995-1997 võib rääkida nihkest tarbimise esteriseerumise, postmaterialiseerumise
ning tarbijakultuuri rafineerituse poole (Keller 2004). Tänaseks võib öelda, et Eesti
tarbijakultuur on jõudnud teatud küpsuseni (Keller & Kalmus 2009).
Eesti inimestel on võimalik osaleda tarbijakultuuris samadel tingimustel nagu kõigil teistel
Euroopa Liidu elanikel. Raudse eesriie kadumine annab võimaluse olla globaalne tarbija, nii
mujal maailmas toodetud kaupu tarbides, kuid ka neid ostes. Post-sotsialistlikus Eestis on
tarbijakultuur muutunud üheks kesksemaks areeniks, kus toimuvad võitlused staatuse ja
hierarhiliste positsioonide pärast (Keller 2004). Eesti inimeste subjektiivne
enesepositsioneerimine sotsiaalsel redelil on otseselt seotud nende konsumerismi tasemega
annaabi.ee 
