KASUTUSLEPINGUD
alustamisega. Seadusandja ülesanne on kaitsta kõiki tarbijaid vaatamata krediidi kasutamise eesmärkidest.
Tarbijakrediidi alla mahuvad seega kõik laenulepingud, müügilepingud, mille juures lepitakse kokku järelmaks,
teenuste osutamise lepingud järelmaksuga, liisingulepingud jne.
VÕS § 403 lg 3 on välja toodud olulised erandid olukordadest, mida tarbijakrediidina ei käsitleta ja sellest tulenevalt
ei ole ka sõlmitavad laenulepingud käsitletavad tarbijakrediidilepinguna.
Seadusandja on leidnud, et tarbija huve tuleb tarbijakrediidilepingutes kaitsta ja sellest tingituna on
tarbijakrediidilepingu sätted erinormiks krediidilepingu regulatsiooni suhtes.
3
Kuna tarbija on võlasuhte nõrgemaks pooleks on seadusandja VÕS 22. peatükkis ette näinud tarbija huve kaitsvaid
sätteid. Näiteks VÕS § 421, mille kaudu on tarbija huve kaitsvad sätted muudetud imperatiivseteks. VÕS § 421