Porgand ehk Daucus
Porgandi juurvili koosneb südamikust ja paksenenud osast, mis on kaetud
koorega. Südamiku ja paksenenud osa vahel on kambiumi ring, milles toimub
kasv. Kuna kasv on seesmine, lõheneb porgand sagedasti ebaühtlaste
sademete tõttu. Porgandi südamik on tavaliselt heledama värvusega, puisem ja
sisaldab vähem vitamiine. Põhjapoolkeral on porgand üks tähtsamaid ja
maitsvamaid köögivilju.
Ajalugu
Jäljed porgandi kasutamisest tarbetaimena ulatuvad eelajaloolisse aega. Kesk-
Euroopa vaiehitiste arheoloogilistel väljakaevamistel on leitud
porgandiseemneid, mis pärinevad I II aastatuhandest e.Kr. Muinasajal tunti
porgandit eelkõige ravimtaimena. Porgandi viljelemine kultuurtaimena sai
alguse Ees-Aasiast aga alles I aastatuhandel p.Kr. Eestisse levis porgandi
kasvatamine sakslastest mõisnike vahendusel ning oli 19. saj lõpuks
mõisaaedadest jõudnud juba ka paljudesse taluaedadesse.
Maailm ja Eesti
annaabi.ee 
