Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile
Uurimismaterjalide põhjal võib
väita, et magistraadi e. rae kooskäimise kohana oli väike kindlustüüpi ühekorruseline
keldriga raekoda oma praegusel asukohal olemas juba 13.sajandi keskel.
1346. aastal andis Taani kuningas võimu Eestimaal üle Saksa ordule. Hansalinnana sai
Tallinn õiguse kontrollida idakaubandust omades nn. laokoha õigust. Kaubanduse kiire kasv
ja majanduslik õitseng tingis vajaduse raekoja uute tarberuumide ja esinduslikuma
väljanägemisesjärele.
1371.-1374.a. juurdeehitusega saavutas raekoda oma praeguse pikkuse ja mahu esimesel
korrusel. Sellest ajast on raekojas säilinud keskaegse puunikerduskunsti vanimad ja
haruldasemad tööd - gooti stiilis pingid. Nikerdatud pingileenid, mis kujutavad Tristani ja
Isolde lugu, ning Simsoni võitlust lõviga, on ühed kauneimad keskaja kunsti näited Eestis.
Aastatel 1402-1404 ehitati olemasolev raekoda, järgides varem väljakujunenud suurust ning
annaabi.ee 
