Alveri ja Kolgi luuletuste kuulumisest eesti luulekaanonisse
,,Veel kord luule" võrreldes tekib vaieldamatult küsimus, kas nad saavad mõlemad
samaaegselt olla osa eesti luulekaanonist, võttes arvesse kahe luuletuse erinevusi.
Temaatiliselt käsitlevad mõlemad autorid luule tähtsust inimesele ning seda, kuivõrd kestev
see olla võib, seega ei saaks isamaalisuse temaatikale rõhudes ei Betti Alveri ega ka Jüri
Kolgi luuletus eesti luulekaanonisse kuuluda. Pidades silmas luule sotsiaalsuse kriteeriumit
ning hukkamõistvat hoiakut tarbeluulele, peab tõdema, et mõlemad luuletused sellegipoolest
luulekaanonisse kuuluksid. Alver on oma teoses keskendunud luule olemusele. Ta kirjeldab
luule kustumatust ning tähendust lugejale. Kolgi luulet iseloomustab personifikatsioon. Ta on
luule muutnud sotsiaalseks elusolendiks, kelleta sõnadest maailmas elamine võimalikuks ei
saa. Ta on silmnähtavalt rohkem rõhku pannud luuletuse sisule, jättes luuletuse vormi
tagaplaanile