Irdmuistis (relvad, tööriistad, ehted) Kinnismuistis (Linnused, asulakohad). Neoliitikum noorem kiviaeg, 4.-2.aastatuhat eKr. Inimesed kasutasid lust, puust, kivist esemeid. Mesoliitikum keskmine kiviaeg. 8000 eKr. Töö- ja tarberiistu valmistati kivist (tulekivi ja kvarts), sarvest, puust, nahast ja luust. Keraamika? 5000 eKr. Vanimad savinõud sellest ajast, tarbekunstiliik. Soomeugrilased? - soome ugri keelt kõnelevad rahvad, kujunesid kuskil Uurali mägede lähistel. Indoeurooplased? indoeuroopa keelt kõnelevad rahvad, kujunesid ida euroopas. Tulid lõunast. Etnogenees rahvaste kujunemine ja segunemine. Kivikirstkalme - konstruktsiooniks olid suurematest kividest 5-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala
ja nooleotsad ning pihukirved. Leiutati vibu, mis tegi küttimise oluliselt lihtsamaks. (Kõiv, 1994, 14, 17) Kammkeraamika – savinõud, mida kaunistati peamiselt hambulise esemega kammilaadsed vajutised ning lohuread. Sageli vaheldusid need kogu nõu pinnal. Kaunistamiseks kasutati veel ka erinevaid jooni ning täkkeid. Kammiga moodustati ka erinevaid kujundeid, nt rombe ja siksakke. Mõnel nõul on ka peal kujutis – veelind. keraamika- savitoodete ja portselani põletamine. Keraamika on tarbekunstiliik, sest keraamilised anumad omavad enamasti praktilist väärtust. Just seesama praktiline väärtus tingis ka vajaduse keraamika järele juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi. Keraamilisi anumaid kasutati mitmesuguste toiduainete, veini, õli jms hoidmiseks ning savist vooliti ka ilu- või kultusesemeid. Seoses kõrgkultuuride tekkega Niiluse viljakas orus, Mesopotaamias ja Ida- ning Lõuna-Aasia suurte jõgede ääres, pandi alus ka keraamika väljakujunemisele.
annaabi.ee 
