Eesti metsad
hüljes, merisaarmas; tihane, vint, laanepüü, käbilind, puukoristaja,
kassikakk, metsis, teder, hani, part.
Inimtegevuse ohud metsas.
Aegade jooksul on metsade pindala inimtegevuse tulemusena pidevalt
vähenenud.
Metsaaladele on rajatud põlde ja asulaid. Eriti väheseks on jäänud leht-
ja segametsi. Paremini on säilinud okasmetsad, mis suuresti asuvad
raskesti ligipääsetavates kohtades.
Tänapäeval saadakse metsast puitu, mida kasutatakse kütteks, ehituseks
ja tarbeesemeiks. Metsast saab ka toitu nagu näiteks ulukeid (liha),
pähkleid, seeni, marju, mett jm.
Halvasti mõjub metsadele suurte tööstuspiirkondade lähedus. Seda eriti
õhusaaste tagajärjel. Probleemiks on ka veekogude reostamine ja
veevarude ammendumine, seda eriti neis piirkondades, kus on suured
kaevandused ja tselluloositööstused. Tiheda asustuse ja sõidukite
heitgaaside tõttu on suurlinnade õhk sageli väga saastatud ning puud on
enamuses haiged.
annaabi.ee 
