Läänemere piirkonna arengud viikingiajastust, seosed siinsete aladega ja Tallinna varajane genees
Siia kaubanduslike eelpostide rajamine oleks olnud
tulutoov ettevõtmine, sest keskajal teeniti suurimat kasumit kaubandusest, eriti pikamaa
sõitudel. Pääsu Neeva jõele piiras Novgorodi vürstiriik, kuid Emajõelt oli ligipääs idas
asuvatesse linnadesse Pihkvasse ja Novgorodi. Muidugi võitlesid ortodoksne ja katoliiklik
kirik oma mõjuala suurendamise eest. Teada on, et olid Pihkva ja mitmete teiste suurvürstide
sõjakäigud Ugandisse, Sakalasse ja Tarbatusse (Tartusse).
Tallinna kujunemine (autonoomseks) linnaks:
Varasema uurimistöö alusel paiknes enne taanlaste vallutusretke 1219. aastal Toompea mäel
Lindanise linnus ning mere ääres sadam. Arutletud on isegi võimaluse üle, et tänapäeva
Tallinna all-linnas võis paikneda venelaste ja/või põhjala rahvaste kaupmeeste kaubahoov,
kuid arheoloogilised tõendid selle kohta puuduvad. Peale Lindanise lahingut täiustasid
taanlased puidust linnust