Toomemägi
Tarbatu, millest 1112. sajandil kujunes välja muinasmaakonna Ugandi üks kahest keskusest .
Tegu oli tüüpilise teetõkkelinnusega nimelt oli Toomemäe lähikond (praeguse Laia tänava otsa
juures) ainus paik, kus Võrtsjärvest Emajõkke voolava Emajõe kallastele sai rajada aastaringselt
läbitava tee. Mujal oli Emajõgi selleks sobimatute soiste kallastega.
1030. aastal vallutasid Tarbatu venelased, kuid 1061.a. löödi nad nii Tarbastust kui ka Ugandi
aladelt välja.
Tarbatu vallutamine ristisõdijate poolt 1223 oli siinsetel aladel toimunud Põhjala ristisõdade
resp. eestlaste muistse vabadusvõitluse üks olulisemaid sündmusi. Aasta hiljem 1224. aastal
rajati muinaslinnuse varemetele kivist piiskopilinnus ning Toomemäest sai samanimelise
piiskopkonna keskus. Linnuse lähedale püstitati ka võimas toomkirik (kaasajal varemeis).
Toomemägi kannatas pildirüüste ja Liivi sõja ajal.
Linnamüüri skeem
annaabi.ee 
