Põllumajanduspööre pani aluse kiirele kapitalistlikule kaupadele,Pr.tühistas sisseveo kulu Briti tekstiili toodele. kaasnenud ühiskondlikud muutused? arengule maal. Kadusid mõttetud töötraditsioonid. Tsunftides tehti kogu töö ära Inglismaal ja Hollandis toimus põllumajanduspööre laias laastus ühe inimese poolt. Hakati tootma odavalt ja palju. Töötamine 17.-18. sajandi jooksul. Tarastamisprotsess kesti 19. sajandi muutus lihtsamaks (tsunftis tuli läbida pikk tee ja keeruline tee. keskpaigani. Selle tulemuseks oli maale kindla omaniku saamine. Mõnikord ei saanud isegi tööd). Hea töö leidmine muutus Prantsusmaal ja Rootsis(~ Skandinaavia, sest Rootsile kuulus lihtsamaks. Keskaegne tööstus oli käsitööl põhinev tootmine. Norra; Soome oli Vene impeeriumi koosseisus). Lääne- ja Lõuna Peamisteks töötajateks olid käsitöölised
ja ka üle ookeani; telefon 19.saj II poolel, kuigi ei muutunud päris pikalt igamehe tarbeesemeks; traadita telegraaf, väärtuslik vahend meresõidul. 17.Põllumajanduse moderniseerimine ja tööstuspööre. Olid kaks olulisimat muudatust esimesel globaliseerumisperioodil, käivitusid esmalt Euroopas ja lääne siirderiikides, kus rahvas oli uuendustele rohkem avatud. Järk-järgult oldi kaotatud nii pärisorjus kui ka põlisrendisüsteem, mh viidi Inglismaal läbi tarastamisprotsess, mis oli sotsiaalselt valuline, aga tööstusrevolutsiooni soodustav. Algas industrialiseerimine, seoses tööstuses ja põllumajanduses tehtud uuendustega kasvas ka toodangu maht ja sellega teenuste hulk. Edendas järsult globaliseerumist, vajas finantse ja aitas luua erinevaid finantssüsteeme, mis tahes-tahtmata viis ka vabakaubanduse ja konkurentsi olulisemale tekkele. Pani aluse ka glob.majandussüsteemile
annaabi.ee 
