baltlaste javiimased soomeugrilastega. On oletatud, et Rooma rauaaja lõpul, 4.sajandi teisel poolel kuulus Eesti ala ajutiselt Ermanarichi loodud idagootide (greutungide) hõimuliidu või riigi koosseisu, ent seda kindlate andmetega tõestada ei saa. Keskmisel rauaajal (450-800 pKr) jätkusid mõlemad matmisviisid, suhted naabermaadega aga nõrgenesid. Antud periood, mis jaguneb rahvasteränn u (450-650) ja eelviikingiajaks (650-800) on suhteliselt vähe uuritud. Perioodi lõpu kääbas- tarandmatused üldiselt lõppesid ehkki mõlemal puhul on teada hilisemaid järelmatuseid. Toona levis matmine korrapäratuma ehitusplaaniga kivivarekalmetesse. Matustes kasvas oluliselt relvapanuste osakaal, mis viitab eelnevaga võrreldes rahutumale ajajärgule. Umbes aastasse 750 jääb ka Salme muinaslaevade laevamatustena mahamatmine. Nendest üks on ühtlasi Euroopas vanimseni avastatud purjelaev. *Pulli asula- Kunda kultuuri asula, seni teadaolevatel andmetel Eesti vanim inimasula.
baltlaste ja viimaseid soomeugrilastega. On võimalik, et Rooma rauaaja lõpul, 4. sajandi teisel poolel, kuulus Eesti ala ajutiselt Ermanarichi loodud idagootide riigi koosseisu, ent seda kindlate andmetega tõestada ei saa. Keskmisel rauaajal (450800 pKr) jätkusid mõlemad matmisviisid, suhted naabermaadega aga nõrgenesid. Antud periood, mis jaguneb rahvasterännu ja eelviikingiajaks, on kuni siiani suhteliselt vähe uuritud. Perioodi lõpul kääbas- ja tarandmatused üldiselt lõppesid, ehkki on teada veel ka üksikuid hilisemaid järelmatuseid. Viikingiajast on teada juba küllaltki palju kirjalikke allikaid, mis puudutavad ka Eesti ajalugu, ennekõike on nendeks skandinaavia saagad, Põhja-Saksa kroonikad (näiteks Bremeni Adami kroonika) ja Vene leetopissid (näiteks Nestori kroonika). Viimaste järgi toimus umbes 1030. aastal Eestisse esimene enam-vähem kindel planeeritud vallutusretk,
annaabi.ee 
