"tarandkalmega" - 1 õppematerjal

Muinasaeg

Virumaal Koilast Ajaline piir kokku leppeline, raudesemete levik oli aeglane, üleminekuperiood 500-200 eKr, nimetatakse varaseks eelrooma rauaajaks Maaviljeluses kujunes regulaarne maakasutusmuster, mis on tuntud Kelti põldudena. Põllupeenardega eraldatud keskmine suurus on 390 ruutmeetrit Kalmete tüübid Kivivarekalmed ­ keskmise rauaaja tüüpilised kalmed, ebakorrapärase kujuga sisestruktuurita kuhjatised. Maeti ka vanadesse tarandkalmetesse, uusi ei rajatud. On tarandkalmega kokku ehitatud kivivarekalmeid. Valdav põletusmatus. Hauda kaasa pandud relvi Kiviristkalmed ­ alates nooremast pronksiajast kuni vanema rauaajani Laevkalmed ­ pronksiajast, Saaremaal Tarandkalmed ­ alates vanemast rauaajast. Rooma rauaajast tüüpilised tarandkalmed põletusmatusega Kangurkalmed ­ noorem rauaaeg Kivivarekalmed ­ keskmine rauaaeg Kääpad ­ Kagu- Eestis keskmisel rauaajal ja hilisrauajal (ümarkääpad)