püha Martini ja püha Patricku poolt. Temenos (kraaviga eraldatud tarandik, sõna- sõnalt eraldatud koht) oli tähtsaim kultusekoht, tempel selles oli teisejärguline. Templiks võis olla puust, punutisest või kuivmüürist onnike, milles paikes jumalakuju 8 või mõni maagiline ese, nagu katel, relv või muusikariist. ( Sampson, 2008) Ruudu või ristkülikukujulises tarandikus asus püha puu (eriliselt pühad olid tamm, pähklipuu ja jugapuu) või kaunistatud post, mille ümber käidi või tantsiti. (Jones, Pennick, 2003) Ka allikad olid pühad ning sageli omistati neile ravitoimet. Allikas oli seostatud mingi kindla jumalusega, nagu näiteks Covetina Carrowburghis. (Jones, Pennick, 2003) Jumalannasid seostati tihedamalt loodusega, nemad olid mägede, jõgede ja metsade vaimud, aga palju oli ka muid loodusjumalaid ja inimtegevuse valdkonna jumalannasid
karistatud. Ta oli tunginud oma naabri omandiosale, sest tal polnud õigust enamale, kui tema tarbimine nõudis, ega rohkemale, kui kulus eluvajaduste rahuldamiseks. 38. Samad põhimõtted reguleerisid ka maa valdamist: ükskõik mida inimene haris ja lõikas, säilitas ja kasutas -- tal oli sellele ainuõigus, enne kui see raisku läks. Samuti kuulusid talle nii need kariloomad kui need saadused, mida ta oli suutnud taraga sisse piirata, karjatada ja ära kasutada, aga kui rohi tema tarandikus läks kõdunema või tema istutatud taimede vili hävis, ilma et seda oleks kokku kogutud ja säilitatud, siis võis seda osa maast, hoolimata tarast selle ümber, ikkagi võtta kui asustamata maad, mis võis saada ükskõik kelle omandiks. Niimoodi võttis Kain alguses nii paljumaad, kui ta suutis harida, ja tegi selle omamaaks, jättes siiski piisavalt maad Aabelile lambakarja toitmiseks; kusjuures mõned aakrid maad toitsid ära nad mõlemad. Aga
annaabi.ee 
