Zimbabwe
akropoliks, suureks ringmüüriks ja tarandikeks
ehk nn. oruvaremeteks. Kõik need on ehitatud graniidist, mida saadi lähedal asuvast
kivimurrust. Mitmest kivitarandikust koosnev kindlusetaoline akropol kõrgub võimsana oru
kohal künka tipus. Kõige muljetavaldavam on ovaalne 245 meetri pikkune suur ringmüür.
Ülaservas siksakmustriga kaunistatud
müür oli 9,7 meetrit kõrge ja kohati
kuni 5 meetrit paks. Orukompleks
koosneb hulgast madalamate
müüridega väiksematest tarandikest.
Suur-Zimbabwe uurijaid on alati
hämmastanud see, kui tihedalt on
graniitplokid müürideks laotud, ilma et
oleks kasutatud mörti. Linna
õitsenguajal võis seal elada kuni 20
000 inimest. Kõrgklass elas
kivitarandikes, lihtrahva savi ja kruusa
segust onnid asusid väljaspool müüre.
Arheoloogid ja ajaloolased on
püüdnud aru saada, kuidas niisugune
võimas linn sai Aafrikas eksisteerida.
Portugali ajaloolane Joao de Barros
oletas oma 1552. aastal ilmunud
annaabi.ee 
