Pronksiaeg
kultuskohtadele. Sama võib kehtida ka Eesti ringvall-linnuste puhul (eeskätt näiteks Võhma ja
Pidula linnused Loode-Saaremaal). Üks funktsioon ei välista siiski teist ning kindlustatud
kultuskohta võidi koguneda ka vaenlase kallaletungi korral.
7
Päälda ja Mustla ringvall-linnuste kohta vt lisaks http://www.ai.ee/?pid=167, 10-11.
Eelrooma rauaaegsed väikeste tarandikega kalmed (A) ja varased tarandkalmed (B) Eestis
KULTUURIAREAALID EESTIS
Alates pronksiajast avaldub arheoloogilises aineses selgelt Eesti jagunemine kaheks
põhiliseks kultuuriareaaliks: Ranniku- ja Sise-Eestiks. Areaale eraldava mõttelise joone võiks
tõmmata Eesti kirdeosast Edela-Eestisse. Mõistagi leidub nendes areaalides veel omakorda
alajaotusi, omavahelisi sarnasusi ja üleminekuvorme.