2.1 Pühapaigad Keldid ei ehitanud templeid, vaid pidasid jumalateenistusi metsasaludes.(Partridge, 2008) Nad kummardasid oma jumalusi pühades hiites ehk nemetonades, kuid neil puudusid uhked templid pühakujude paigutamiseks. Scoliastus:Nad austavad jumalaid metsades, ilma, et neil oleks vaja templeid. Hiisi kui kohaliku rahva vaimseid keskusi, hävitati armutult Caesari, Suetinus Paulinuse, aga ka hilisemate preestrite püha Martini ja püha Patricku poolt. Temenos (kraaviga eraldatud tarandik, sõna- sõnalt eraldatud koht) oli tähtsaim kultusekoht, tempel selles oli teisejärguline. Templiks võis olla puust, punutisest või kuivmüürist onnike, milles paikes jumalakuju 8 või mõni maagiline ese, nagu katel, relv või muusikariist. ( Sampson, 2008) Ruudu või ristkülikukujulises tarandikus asus püha puu (eriliselt pühad olid tamm, pähklipuu
Tulekivi toodi Poola lõunaosast, obsidiaani Bükkist ja Tatratest. Nende piirkondade asulad olid spetsialiseerunud vastava toorme kaevandamisele ja töötlemisele. Asulad olid sageli liikuvad. Uus küla tekkis vana lähedale. Põhiliseks elamuks pikk nelinurkne maja (laius 5,57 m, pikkus varieerus). Tsehhis Bylany asulas hoone pikkus 45 m. Tegu puitkonstruktsiooniga, mis pealt saviga mätsitud, katust toetas sees kolm rida poste. Hoones eluruumid, ait, laut. Osadel majadel oli ühes otsas tarandik koduloomadele. Ühes külas harilikult 58 maja Külad, kus hooned paiknesid ringikujuliselt. Külade keskel mõnikord kultusehooned (?). Algul majad hajali, siis kompaktselt. Usund austas loodusjõude, mis võisid olla personifitseeritud emajumalannas. Emajumalannadeks peetakse kultuuri alalt leitud arvukaid väikeseid naisekujukesi, kellel sageli rõhutatud suguorganeid. Emajumalanna: üheaegselt nii elu andja kui võtja.