Feodaal-absolutislik Prantsusmaa 17. sajandi II poolel ja 18. sajandil
aastakümneid. Veel 1683.a. oli Preisi hertsogkonnas 45%, Baieris 1700.a. paiku u. 1/3
põllumaast kasutamata.
Paljud Saksamaa piirkonnad said 17. sajandi teisel poolel kannatada uutes
sõdades, eriti Louis XIV vallutuskatsetes.
Kolmekümneaastane sõda murdis talupoegade vastupanu feodaalidele.
Mõisamajandus arenes eriti Elbe jõest ida poole jäävas saksamaa osas, mõisastati ka
suur osa endisi talumaid. Enamik talupoegi muudeti pärisorjadeks. Mõisapõldude
harimiseks pidid taqlupojad käima mitu päeva nädalas teotööl. Nii kujunes Ida-
Saksamaal analoogne olukord Poola, Venemaa ja Baltikumiga. Lääne-Saksamaal
oli nagu Prantsusmaalgi enamus maad talupoegade kasutada, mille eest nad olid
kohustatud maksma feodaalile renti, enamasti natuuras, osalt ka rahas.
Linnad ja kaubandus
Linnade, mõneti aga ka kogu Saksamaa arengut mõjutas kaubateede nihkumine.
Keskajal ja varemgi oli Euroopa kaubanduse tähtsaim tuiksoon olnud Vahemeri, mille