Rüütlid - kirjeldus, referaadi sarnane
võisid endale lubada üksnes suurfeodaalid. Väikefeodaalid pidid leppima sootuks
tagasihoidlikuma eluasemega ja paljudel rüütlitel polnudki oma linnust. Nad elasid siis
tavaliselt oma senjööri linnuses ja moodustasid tema kaaskonna.
Seesuguste tugevalt kindlustatud feodaallosside aeg sai läbi alles XIV sajandil, mil ühes
kuningavõimu tugevnemisega kadusid feodaalne killustatus ja lakkamatud kodusõjad.
Feodaalide relvastus
koosnes pikast piigist, sõjakirvest ehk taprist ning kahe teraga sirgest mõõgast. Kaitseks olid
mõeldud teravatipuline kiiver, kilp ja turvistik. Frangi riigi perioodil kaitses rüütli keha
metallplaatidega kaetud nahkvammus ehk soomusrüü. XI sajandil hakati enam kandma
rõngassärke. Selle peale tõmmati sageli veel pikk linane särk. Raudrüüd, mida me muuseumis
nägema oleme harjunud, tulid kasutusele alles päris keskaja lõpul. See tegi mehe tõeliseks
raudrüütliks, oli aga küllalt kohmakas ja paindumatu.