Eesti traditsiooniline rahvakultuur
ebatervislikkust. Tehti ettepanek avalikkusele hakata rehielamuid asendama rehest lahus seisvate korstanaga
elamutega. See üritus vaibus aadli vastuseisu tõttu.
2.4.Taluhooned uuenevas ühiskonnas
Taluarhitektuur oli järjest enam mõjutatud üldisest 19.saj II poole majanduslikust ja kultuurilisest arengust, nt
ehitustehnika täiustumine, uute ehitusmaterjalide tulek. Aina enam levis ilma pähikuteta puhas- ehk tappnurk.
Eluhoonete seinad tahuti nii seest kui ka väljast siledaks. Aknad ja uksed tehti senisest suuremad ja tugevama
raamistusega. Üldiseks said raudhinged ja lingid. Laialdaselt kasutati saelaudu, neist tehti uksi, kaeti
kambripõrandaid ja lagesid. 19.saj lõpus hakati rehielamut väljastpoolt katma ka laudvoodriga. Eluruumid ja
laudad ehitati korraliku kivivundamendi peale. Hoogustus lubimördi kasutus, ühes sellega kiviseintega lautade,
tallide, keldrite jt hoonete ehitamine