Alfons Rebane
Mööda Luuga maanteed edasi läände liikudes said 658. ja 659.
pataljon käsu Vashkovo külla jäämiseks. 22. jaanuaril peeti siin tõrjelahing Meretskovi armee
ettetunginud laskurdiviisiga. Vashkovos ja selle lähikonnas oli sakslastest veel ainult paar
suurtükipatareid. Nii üksi polnud eestlased Idarindel veel kunagi olnud. Venelased lähenesid
külale lagedat välja mööda. Kõik väljad olid venelasi täis. Nende kahurvägi tulistas külla, kuid
jalaväelaste tulel ei olnud veel tappeulatust. Eestlased, hõredalt paigutatult, ootasid, sõrmed
päästikul. Saksa kahurvägi tulistas seekord hästi ning granaadid lõhkesid venelaste keskel.
Punaarmeelasi oli nii tihedalt, et iga mürsk tekitas neile kaotusi. Viimaks ei pidanud venelaste
närvid enam vastu, nad kargasid püsti ja lähenesid joostes, kuid ei tulistanud ega karjunud
,,hurraa!" Nüüd avasid eestlased tule. See oli tihe ja maruline ning esimesed venelaste ahelikud
vajusid, kuid järgmised tulid peale
annaabi.ee 
