Võrdle egiptlaste ja mesopotaamlaste ettekujutust surmast ja hauatagusest elust
Igas piirkonnas olid (ja on tegelikult siiani) välja
kujunenud omad kombed, uskumused ja traditsioonid. Võtkem näiteks egiptlased ja mesopotaamlased ning nende
ettekujutused surmast ja hauatagusest elust.
Egiptlaste uskumustest hauatagusest elust ja surmast saab lugeda "Sinuhe jutustusest". See räägib mehest
nimega Sinuhe, kes oli Egiptuse kuningahaaremi teener, kuid pidi kodumaalt põgenema, kuna kuulis kogemata pealt uue
vaarao tapmisplaanidest ja lõi kartma. Aastaid hiljem soovis Sinuhe väga, et ta kombekohaselt maetud saaks, sest ta oli
ju ikkagi egiptlane ja tahtis, et temalgi elu jätkuks pärast surma. Selleks pidi ta naasma kodumaale ja laskma oma keha
mumifitseerida. See oli vajalik selleks, et ta keha säiliks ja, et ta seda surmariigis kasutada saaks. Sinuhe matusepäeval
ohverdatakse mitmeid loomi, tema mumifitseeritud keha asetatakse sarkofaagi, kus ta saab häirimatult elu surmariigis
veeta