Raamat keelati paljudes maades ära 1989. aastal kuulutas Khomeini(Iraani usujuht) välja Rushdiele fatwa Khomeini ütles, et Rushdie on islamit pilkava teosega teeninud ära Allahi viha ja surma 1998. aastal teatas Iraani valitsus, et ei pea enam fatwast kinni 2005. aastal Ali Khameini ütles, et teda peetakse usutaganejaks, kelle mõrv on islami seaduste kohaselt õigustatud 2012. aastal suurendas Iraani fond makstavat preemiat 3,3 miljonit dollarini Varjamine Kirjanik varjas end tapmisohtu tõttu 10 aastat Kasutas varjunime Joseph Anton Kirjutas avameelse teose ,,Joseph Anton" Raamat kirjeldab seda, mis juhtus temaga peale surmaotsuse väljakuulutamist Tänan kuulamast!
kus neil on võimalus oma kuritegude sooritamist jätkata. Teine poolt väide ütleb, et kui kurjategija on tapetud, ei saa ta enam teist korda kuritegu sooritada (nn igavene teovõimetus) (Espersen 1997). Riik peab kaitsma ühiskonda ja individuaale. Surmanuhtlusega kaitseb riik ühiskonda ohtlike kurjategijate eest. Mõrvari hukkamine on ainus võimalus tagada uute tapmiste toimepanemist ning see kaitseb süütuid elusid. Valida on, kas säästa mõrvari elu või suurendada süütute tapmisohtu. Ilma surmanuhtluseta, ainult eluaegsa vanglakaristusega, pole tagatud, et vang ei tapa uuesti. Mõrvaril on võimalus tappa oma vangikaaslasi või põgenedes tappa süütuid inimesi. Riigis, kus ei teostata surmanuhtlust pole selliseid kurjategijad võimalik karistada. See on aktsepteerimata igasuguste standardite järgi (Albin 2000). 1.1 Teooriad Õigusfilosoofiline argumentatsioon on vaadeldav kahe riigiõpetuse kontekstis: ühiskondliku lepingu teooria ja õigusriigi teooria
annaabi.ee 
