"Merepõhi" (Stockholm 1951) "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955) "Kivimurd" (Lund 1958) "Kollased nõmmed" (Lund 1965) "Marmorpagulane" (Lund 1968) "Verepõld" (Lund 1973) "Klaasist mehed" (Lund 1978) "Kadunud külad" (Lund 1985) "Öötüdruk" (Tallinn 1992) "Pihlakamarja rist" (Tartu 1997, 2. trükk 2000) Luulenäide: Relvavennad Taevas tükk tumedat rauda üle küünlakuu öö Täna aegade raamat lauale lahti löö Verega kirjutet ridu muistsetest taplustest loe Siis sinu südames jälle täna on imesoe Püstipäi lauldes kord mindi võitlusse Sinimägede all Täna jälle kõik sõbrad on teie lähedal Manalast laulavad mehed - keegi meid murda ei saa! Ükskord läheme jälle sinu eest, kodumaa! Päev on silmitult hele südames imesoe Aegade raamatut täna relvavend, südamest loe!
maisem. Südamlikkus, siirus, avameelsus. 10.Renessansi eepiline luule (XV-XVI saj.): Luigi Pulci, Matteo Boiardo, Ludovico Ariosto, Torquato Tasso, Luís de Camões, Edmund Spenser, Alonso de Ercilla jt. (MKL, RA) Kaks peaaegu ühel ajal ilmunud teost XV saj lõpu Itaalias muutsid eepiline luule eriti viljelduks: Pulci „Morgante“, Boiardo „Armunud Orlando“. Tänavalaulikud pöördusid vanaprantsuse eepilise ainestiku poole, nt lood Rolandi taplustest mauridega, kuningas Artur jne. See aines köitis siis haritud kirjanikke. Pulci: „Morgantet“ läbis lai rahvalik naer, burlesk, naljatlev veiderdamine. Paatosest polnud jälgegi. Kirjutatud lauludes. Boiardo: laiendas eepilise luule temaatikat, ühendas Karl Suure rüütliromaanide fantastikaga. Ariosto: jätkas Boiardo algatatud teemat ja süžeed, üks itaalia kõrgrenessansi suurkirjanikke. „Raevunud Orlando“. Avar ja helge
annaabi.ee 
