Jean Sibeliuse looming
laulu, humoresk viiulile ja orkestrile, viis koorilaulu, lavamuusika ,,Igamehele" ja
tellimustööna kolm kantaati. 1924. aastal järgnes ka Seitsmes sümfoonia. Oma viimase
sümfoonilise poeemi ,,Tapiola" inspiratsiooni sai ta loodusest, mitte nagu paljudele tol
ajal tundus, et ,,Kalevalast". ,,Tapiola" tellis 1925. aastal New York Symphony Society
ning selle esiettekanne toimus 1926. aasta detsembris New Yorgis, soome publik kuulis
teost alles aasta hiljem.
Peale ,,Tapiolat" kestis Jean Sibeliuse loomingus vaikus kuni surmani. Paljud palusid
suurmeistrilt veel teoseid ja esitasid tellimusi, kuid tundub et Sibelius hakkas vananema
ja väsima, ning seega ta puhkas, puhkas surmani koos oma armastatud naisega ning
kodus, mis oli keset helilooja lemmikut - Soome loodust. Jean Sibelius suri 18.
september, 1957. aastal, samal päeval reedel mil, ta oli ka sündinud.
Kasutatud kirjandus: Levas, Santeri "Jean Sibelius"