1.Masina ja mehhanismi omadused. 1)Funktsionaalsus.2)Suutlikkus.Kestvus.3)Tehnoloogilisus.Ergonomilisus.Maksu mus.Disain. 2.Mis on mehhanism ja mis on masin? Mehhanism- kehade süsteem,mis teisendab ühe( või mitme) keha etteantud liikumise teis(t)e keha(de) nõutavaks e soovitud liikumiseks.Masin-mehhanismist või mehhanismidest koosnev seade inimese füüsilise või vaimse töö kergendamiseks. 3.Mis on detail ja mis on masinaelement? Detail-toode(masinaelement),mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamataElement e masinaelement-kindlat f-ni täitev masina elementaarosa(nt veerelaager,detail). 4.Mis on masina või selle elemendi ressurss ja mis on tõrge? Masina või tema elemendi reaalne töösoleku aeg,mil säilib töövõime.Tõrge-detaili või masinaelemendi töövõime osaline või täielik kaotus. 5.Loetlege seadme või selle elemendi peamised töövõimekriteeriumid. Tugevus.Jäikus.Kulumiskindlus.Vibrokindlus.Kuumakindlus. 6.Mis on kulum ...
Vedrustuse suunavad osad on vardad ja hoovad, annavad ratastele või sillale ettenähtud asendi. Kui tagasilda ühendavad kerega lehtvedrud, siis hoiavad nad seda ka kohal. Kui kasutatakse keerdvedrusid, võtavad piki- ja külgjõude vastu eraldi vardad. Esivedrustuse muudab keerukaks asjaolu, et rattaid peab saama pöörata ja nende vastastikune asend peab olema äärmiselt täpne. Muidu ei hoia auto suunda ja rehvid kuluksid kiiresti. Esiratas pöörleb koos rummuga käänmiku tapil. Käänmik on teliku see osa, mis saab pöörata. Väikeautode käänmikud kinnituvad otse õõtsharkide külge. Mõlema õõtshargi ja käänmiku vahel on kuulliigendid, mis lisaks käänmiku pööramisele võimaldavad ka harkidel õõtsuda. Suurematel sõiduautodel ja veoautodel kasutatakse ka käänmikupoldiga telikuid. Nende iseärasus on õõtsharkide vahele paigutatud püstmik, mis ei pöördu. Suuna muutmiseks pööratakse. Esiveoga autodel on enamasti McPhersoni küünalvedrustus
A4 4,8 - - 1 0 (x x ) 3 4 f(x1 ,x2 ,x3, x4 ) = ( x1 x 2 x 4 ) ( x 1 x2 x 3 ) ( x 3 x4 ) 21 · Osaliselt määratud funktsioonide minimeerimine (DNK näite baasil). Erinevused võrreldes eelnevaga: 1. Esimesel tapil ühendatakse funktsiooni ühtede ja määramatuspiirkonnad eesmärgiga kasutada määramatuspiirkonda implikantide laiendamiseks. Seejuures lihtimplikandid, mis on moodustatud ainult määramatuspiirkonna baasil märgistatakse eraldi (järgnevas näites tärniga *) eristamaks neid ülejäänutest ja vältimaks nende sattumist lõpplahendisse. 2. Teisel etapil on vaja katta vaid ühtede piirkonna punktid. Katmiseks kasutatakse
A4 4,8 - - 1 0 x x 3 4 f(x1 ,x2 ,x3, x4 ) = x1 x 2 x 4 x1 x2 x 3 x 3 x4 Osaliselt määratud funktsioonide minimeerimine (DNK näite baasil). Erinevused võrreldes eelnevaga: 1. Esimesel tapil ühendatakse funktsiooni ühtede ja määramatuspiirkonnad eesmärgiga kasutada määramatuspiirkonda implikantide laiendamiseks. Seejuures lihtimplikandid, mis on moodustatud ainult määramatuspiirkonna baasil märgistatakse eraldi (järgnevas näites tärniga *) eristamaks neid ülejäänutest ja vältimaks nende sattumist lõpplahendisse. 2. Teisel etapil on vaja katta vaid ühtede piirkonna punktid. Katmiseks kasutatakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
