Ilmar Laaban
S. mõtete
külmuse põhjuseks on tema ajujää, nende kuivuse põhjuseks tema ajuliiv; tapalavust ammutab
ta palavust." Sama teemaga on ühenduses Rroosi Selaviste sisikondlikud nägemused:
,,Maotud on maod R.S. maos; peensool lisab neile peent soola, jämesool jämedat soola ja
pärasool soola pära", või ta seedimise ja selle vastupidise toimingu väärtustused: ,,Ööde
haukumise vastu aitab vaid hauda öökimine." Oluline on ka see, et aforismide kogu lõpus
osutub Rroosi rahulikult tapetuks, jättes endast järele hunniku konte. Nii vastandab ta
maailma kurjusele ja kõlvatusele oma kurjuse ja kõlvatuse moraali, kuulutades sõnu
kulutamata: ,,Maksad kätte!"(Aspel,1989)
Esteetikaga tegelevad aforismid on veidi taltsama või irdunuma irooniaga. Rroosi põlastab
peaaegu sõralikult ajaluulet: ,,Luuletaja, ära aja peale oma ajaluulet!" või mõnitab vennalikult
pihtimusluulet: ,,Oh need huku-poed, kuhu sa poed, poeet!" Mis talle kohe üldse ei meeldi, on